See oli siis, kui ühel aastal talv ei tahtnud ega tahtnud Eestimaa peale tulla. Aastavahetusel sadas natuke lumeudemeid, aga järgmiseks päevaks oli kõik jälle sulanud. Lõpuks jaanuaris, ühel päeval otsustas ilmataat lumekraanid lahti keerata. Samal ajal juhtusin mina Jägala-Joal olema. Ja hakkas sadama. Ja järjest rohkem ja rohkem, kuni sadas nii palju, et nähtavus oli mõnikümmend meetrit ja minu fotoaparaat sai täiesti lörtsist lund täis. Ja siis oli mul hirm, et nüüd rikkusin ära. Aga kuivatasin ja poputasin ja toppisin ajalehti kotti ja õnneks vist ei juhtunud midagi. Ja pilte tegin ka.
Täiesti sada korda nähtud Jägala-Juga. Absoluutselt kõik inimesed teevad sellest pilte ja topivad üles enda blogisse. Väga mitteoriginaalne.
Ja siis hakkas sadama. Ja sadas ja sadas ja sadas...
No comments:
Post a Comment