Sel talvel pole lund

Lumi teatavasti tuli alles sel aastal jaanuaris ja nüüdseks on sellest saanud löga ja kivikõvad ülilibedad kuhjad teede ääres. Eile oli nii libe, et vahepeal seisin keset teed, libisesin teadmata suunas ise selle üle kontrolli omamata ja itsitasin omaette. Aga detsembris tuli korraks ka midagi lume sarnast. Kõmpisin natuke peale selle natukese mahasadamist kuskil metsatukas. See vähene päevavalgus, mis end korra näitas, hakkas jälle hääbuma ning mets oli selline salapärane... ootasin, et haldjad ja trollid ja tötskääbused ja mardused hakkavad hiilima.... aga ei hakanud. Või võib olla hakkasid, aga ma ei märganud neid. Võite piltide pealt üritada otsida, äkki mõni jäi peale... 

 

 

  

 

Ball

Detsembri alguses oli mul au pildistada ühte üritust, balli. Oli minu esimene nii suur ettevõtmine, 6 tundi jutti tulistamist ja tulemuseks ligi 1400 pilti. Üsna suure ampsu olin võtnud ampsata, aga väga lõbus ja hariv ja huvitav töö oli. Ma ei teadnudki, et pildistamine nii raske töö on - jalalihased andsid end 3 päeva tunda ning ranne oli valus. Pilte töötlesin kiirel jõulukuul ka eriti pikalt, edaspidi loodan kiiremini hakkama saada. Ega iga kuu pole jõulukuu ;) Kuid kõik see oli seda väärt, ma olen tõsiselt rahul, et mul selline võimalus avanes. Väga suur aitäh kutsujale ja ma usun, et tulin oma ülesandega ka hästi toime. Vähemalt senini on vastukaja positiivne olnud :) Kuna pildistasin võõraid inimesi ja teadagi, kõiki ju läbi ei küsi, et kas tohin pilte avaldada, siis panen siia üles ainult paar näidist, mille kohta luba saadud.

 

*

*kõik pildid on etendatud. Asjaosalised kinnitavad, et ükski loom antud ürituse käigus vigastada ei saanud ja kõiki osapooli koheldi austusega.

Siis kui Eestimaale tuli talv

See oli siis, kui ühel aastal talv ei tahtnud ega tahtnud Eestimaa peale tulla. Aastavahetusel sadas natuke lumeudemeid, aga järgmiseks päevaks oli kõik jälle sulanud. Lõpuks jaanuaris, ühel päeval otsustas ilmataat lumekraanid lahti keerata. Samal ajal juhtusin mina Jägala-Joal olema. Ja hakkas sadama. Ja järjest rohkem ja rohkem, kuni sadas nii palju, et nähtavus oli mõnikümmend meetrit ja minu fotoaparaat sai täiesti lörtsist lund täis. Ja siis oli mul hirm, et nüüd rikkusin ära. Aga kuivatasin ja poputasin ja toppisin ajalehti kotti ja õnneks vist ei juhtunud midagi. Ja pilte tegin ka.

Täiesti sada korda nähtud Jägala-Juga. Absoluutselt kõik inimesed teevad sellest pilte ja topivad üles enda blogisse. Väga mitteoriginaalne.

Ja siis hakkas sadama. Ja sadas ja sadas ja sadas...

Ja ka Stig sai suuremaks

Jälgime pisikeste sugulaste kasvamist :) Stig sai 4. jaanuaril juba poole aastaseks. 

Pildid tegin teisel jõulupühal. 

Sepakunst Kunstibussis

Veel üks vana võlg on mul jäänud blogimata. Novembri alguses sõitsin kaasa Hop On Art Kunstibussiga. Teemaks sepakunst. Kõige meeldejäävam osa sellest oli loomulikult ehtsa sepikoja külastamine. Sai oma silmaga näha, kuidas päris ehtne sepp töötab ja metalli vormib. Meie silme all valmis üks ahjuroop. Jagan teiega ka.

Ahi kuumaks...

  

Ja sepp alustab tööd

Sellised toredad ehted olid juba varem valminud. Ideid taaskasutuseks.

Maarja-Magdaleena

Tegelikult ei ole see üldse nii kriipi, kui esialgu tunduda võib. Novembris käisin Tartus, tagasi tulles sõitsin läbi Maarja-Magdaleenast, mille surnuaeda on maetud mu vanaema ja vanavanaema. Vaikselt hakkas hämarduma ning ümberringi oli vaikus ja rahu. Ei midagi õudsat või kõhedat. Kuna väga palju on haudu ja riste väga ammustest vanadest aegadest, siis tahtsin ajahambast puretud riste ka jäädvustada.