Pildistame lilli

Minu blogipidamine on nagu.... Ma olen mitmeid kordi teinud aialooduses pilte, aga kõik siiamaani üles panemata. Parandan vea. Selliseid kaunitare esineb meil aias:

 

 Punaste pildile püüdmiseks tegin natuke pätti ja roomasin natuke naabri aia poole. Ma ei suutnud vastu panna, nii lahedalt pikalt taevasse kõrgusid.

  

Selle tegemise au ei võta ka endale. Kaaslane otsustas, et tema tahab nüüd ka pildistama õppida:

Valgus ja päike ja töötlemata pildid

Oli ülesanne. Ülesanne nägi ette, et tuleb pildistada valgust või päikest või mõlemat koos, aga töödelda pilti pärast ei tohi. Nii, nagu see pilt aparaadist tuleb, nii ta ka näitusele tuleb panna. Ainult jpg-ks tohtis ümber salvestada :) Kuna ma pildi ärasaatmisega jäin hiljaks, siis panen oma blogisse. Ja nüüd mul on see eelis, et saan kohe mitu panna, keegi ei keela :))

Loomaaias

Juuni alguses käisime loomaaias. Giidiks oli Loomaaia loomaarst, väga muheda jutuga noor mees. Nalja sai palju. Eriti meeldis mulle lugu sellest, mismoodi ahvid on ära õppinud, et niisama pole mõtet end liigutada ning tegevusele järgnegu ka tasu:

Ahvipoiss sai kätte talitaja kuivama pandud lina. Kuidas kätte saada ahvi puurist lina, millest pärdik loobuda ei taha? Vahetuskaubana muidugi. Läks siis talitaja ahvi juurde, näitas banaani ning lõikas sealt väikese jupi ja andis ahvile. Ahv võttis lina, näitas seda talitajale, rebis sealt ühe jupi ära ning andis selle talitajale. Ega ta loll pole....

Või teine lugu sellest, mismoodi inimesed on ahvide jaoks vaatamisväärsused ning nad teevad inimestega lihtsalt teatrit. Üks ahvidest näiteks teatraalselt "minestab" puuris ja siis piilub, kas kõik ikka läksid ähmi täis ja tahavad talle tuua süüa ja juua ja pöörata hulgaliselt tähelepanu.

Pilte tegin ka.Töötlesin need ära ning siis suutsin midagi valesti teha. Ja kõik läks metsa. Tükk aega ei tahtnud neid pilte nähagi, aga eile võtsin end siiski kätte. Ja siin ka pildid.

 Mingi loom:

See ongi see nutikas ahv, kellest eespool juttu:

 Kui ma nüüd õigesti mäletan, siis see on kääbusmarmosett:

Jõle ägedad:

Kängu-Ruu:

Kiišu-miišu:

Tüübid:

Haapsalu Loomekeskus sai natuke uut moodi hoovi

Nädalavahetusel käisime Sorexi aktiivsete roheliste inimestega Haapsalus, Loomekeskuse hoovi korrastamas ja sisustamas - et tulevikus oleks kunstiinimestel seal inspireerivam tööd teha. Oli lõbus, ilm oli ilus ja asju sai tehtud. Mina küll põhiliselt jäädvustasin toimuvat järeltulevatele põlvedele aga natuke ikka panin käe külge ka.

Mõned aknad ja uksed said värsket värvi, sisustuselemendid valmisid kui loome- ja keskkonnainimestele kohane, taaskasutatavatest materjalidest. Rehvidest lillevaasid tulevad kunagi minu suvekoju ka. Sest nad on nii ägedad. Kuidas lõpuks kõik välja hakkas nägema, ei teagi, kuna pühapäeval jätkus töö täie hooga, aga meie tulime ära. Loomaaed ootas.