Kevadpealinnas Türil

Nädalavahetusel toimus Türil Grilliliidu ja Nikoni poolt korraldatud toidufoto koolitus. Kõlas põnevalt, Kaupo Kikkas oli lektoriks ja pikalt ma ei mõelnud. Minu versioonid näidistoitudest tulid välja sellised:

 

Lisaks sain teada, et ma tahan endale uut välku, välgu distantspäästikut ja paremat statiivi. See polnud väga oluline info, mida teada saada, parem oleks olnud, kui poleks saanud :)

Kui juba Türile mindud, oli hea võimalus ka sugulasi külastada. Tema on Priksu:

 

Pühapäev oli esimene tõeliselt soe ilm ja tegelikult oli tal kogu aeg väga palav. Ühtegi pilti, kus Priksu oleks ka püstises asendis, ma ei saanudki.

Ja öös oli asju....

 

Hakkasin rohenäpuks

Jõulukuusk läks suvilasse mulda. Aga aluskorv jäi tühjaks ja mõtlesin, et võiks ju midagi asjalikku sellega ette võtta. Selle asemel, et jälle kuhugi lihtsalt järgmiste jõuludeni virnastada. Korvi rändasid salat-kressi, tilli, rucola seemned. Tänaseks on pisikesed rohelised tüübid sentimeetri võrra mullast välja kasvanud. V.a till. See pole veel tõusnud :p

Basiilik korvi enam ei mahtunud, aga mulda läks ta sellegi poolest.

Kevad tuli

Nädalavahetus tõi sooja ilma ja suvilasse lahtikeeratud kraanid. Mis tähendab seda, et võib jälle seal käia. Ma pole üleliia keeruliste olude austaja ning kaevust vett tassida ja pisikeses ämbris end, käsi ja taldrikuid pesta ka väga ei armasta. See on ka üks põhjuseid, miks talv mind eriti suvilasse ei tõmba. Aga kevad tuli ja asjaolud muutuvad. Kevad paistis mitmest kohast:

Tegime näpud mullaseks. Kõige olulisem ja kiirem ülesanne oli mulda istutada meie jõulukuusk. Ta vaeseke hakkas juba näitama pruuninemise märke. Õnneks oli tal siiski täiesti eluvaim sees, vastupidiselt eelmise talve jõulukuusele, kes kuivaski ära. Praegusega loodan paremat.

Järgnev ei puutu kuidagi kevadesse ega loodusesse, aga ma ei saa jätta näitama oma isa järjekordset vaimukat ideevälgatust, seekord leidsin selle pooleliolevast magamistoast:

Kui head valgust näitab, mine tea, äkki jätamegi seina...

Babkategu

Kuskil blogis keegi rääkis, et otsib taga babka retsepti, sest see sai on lihtsalt nii kohutavalt hea. Mõtlesin siis, et pole küll pärmitaignast varem midagi teinud, aga kunagi võib ju esimene kord olla. Internetiavarustest polnud babka retsepti kuigi keeruline leida. Natuke mässamist ja suurepärase välimusega šokolaadisai sai valmis. Ilus sai küll, maitsev oli ka. Aga minu maitse jaoks natuke liiga selline.... tavaline. Aga kellele meeldib sai ja šokolaad, siis peaks meeldima ka selline babka. 

Tere blogimaailm, siit ma tulen

Täna oli tähelepanuväärne päev. Otsustasin, et teen endale oma blogi. Mõtlesin ja tegin ära kah.
Kunagi andsin ausõna, et mina küll sellise lollusega tegelema ei hakka… Et eks see üks edvistamise värk ole ja miks pean enda maailma kõikidele eksponeerima. Vahel aga ajaga mõtted muutuvad ja ütlemist ja näitamist vajavad asjad, mis seda varem ei teinud. Põhiliseks kriipijaks ikka need pildid, mis näitamist vajavad. Kaua sa ikka oma arvutile neid õnnestumisi ja ebaõnnestumisi näitad – tahaks ikka teistele ka näidata. Ja siis kas kiitust või laitust kuulda. Eks muidugi see esimene paitab rohkem ja ajab muhelema, aga teine on jälle kordades kasulikum…  Nii et kallid lugejad ja vaatajad – ootan igati teie arvamust, tähelepanekuid ja arvamusi.
Blogija C.